Kärgpumbad

Esimesed kõlarid, mis valmistasin ei mänginud kahjuks väga jõudsalt alla 40Hz. A wild idea appeared: Valmistaks nende kõrvale subwoofrid mõistliku suurusega, et helirõhku suurendada just kõige madalamate helisageduste juures. Kuna kastimaterjali oli veel keldris eelmisest korrast üle, samuti kõlariterminalid, natuke juhet, mõtlesin öko projekti peale. Ei läinud kaua aega, kui leidsin oma ajusopist ka ideaalsed valjukad selle jaoks - Estonia oma kärgmembraaniga bassikad, mis mängivad ka väiksemas kastis väga madalale ja on tänapäeva kõlaritele tugev konkurents heli suhtes.
Nagu enamik helitehnikat nõuka ajal, on ka kärgmembraan maha viksitud lääne tehnika pealt, nimelt Technics tegi omal ajal ühed esimesed kõlarid kärgmembraani tehnoloogiaga. Miinuseks oli aga vahtkummist membraani äär, mis ajapikku ära mädanes. Selles suhtes õnnestus RET'i tehasel bassivaljuhääldi paremini kuna kestavad mitukümmend aastat, ilma et nendega üldse midagi juhtuks, vajades vaid minimaalset hooldust (kummimembraani tuleks nii kord aastas spetsjomm määrdega üle teha ning niiskuses ei tasu hoida, samuti üle vindi võimsust ei tasu keerata.). Tulemuseks olid minimaalsed moonutused ka kõrgel helitugevusel ning üsna sügav bass.
Leidsin netiavarustest ka sobivad valjukad ning asusin kaste valmistama. Väga hea helirõhu ja madalate sageduste kompromiss on kasti suurus 35L ehk sama, nagu Estonia 35AS-021 originaalkastid. See annab F3 sageduseks 33Hz:

Inverteri sageduse otsustasin jätta 35Hz peale, kuna pikemaid torusi ei olnud hetkel võtta:

Ideaalis võiks invertertoru olla jämedam ning pikem, vastavalt maitsele reguleerida 30-40Hz vahele. Liiga kitsas toru ei suuda suurel võimsusel õhku piisavalt kiiresti väljutada ning tekib lörin või ebamäärane heli.

Olin arvutatud tulemustega rahul ning asusin kaste valmistama. Kaste tuli 2, sisemiste mõõtudega  24,7cm x 24,7cm x 59,5 cm, keskele tugevdus. Et kastid võimalikult tugevad ja jäigad teha, sai iga 5-10cm tagant torx kruvidega kinni tõmmatud ning vahele puiduliim. Seest nurgad hermeetikuga ära teha.  

Paigaldatud terminal:

Ning kõlarid valmis proovimiseks:

Kindlasti ei saa neid kõlareid otse võimendi taha ühendada ilma filtriteta, kuna mõeldud on nad ainult madalaid sagedusi esitama. Kuna tol ajal oli mul super helikaart kasutusel, mis võimaldas erinevatesse väljunditesse rakendada tarkvaralist filtrit, oli mul lihtsalt ühte üleliigset võimendit vaja, et kõlareid testida. Setup siis selline, et kärjed mängisid madalaid (80Hz ja alla) ning teised kõlarid 80Hz ja üles.
Edasi viimistlus. Kohustuslik mahagonipeits+lakk:

Ning teine katsetus:

Aga milleks peatuda siin? Kuna selline lahendus nõudis lisa võimendi olemasolu, mis võtab ruumi, samuti tarkvaralist filtrit, mida paljudel arvutihelikaartidel ei ole võtta, siis mõtlesin aktiivvõimendi peale, ehk võimendi, mis käiks kõlari korpusesse ning sisaldaks endas ka sagedusfiltrit.
Jällegi mõeldud-tehtud, nägin ideaalset mudelit enda jaoks - Simex SH-150. Tegemist siis H-klassi võimendiga, mis on efektiivsem kui tavaline võimendi, seega ei vaja ta nii suurt radikat kuna ei kiirga üleliigset soojust nii palju. Võrgust tarbib 220W ja nominaalvõimsus RMS 150W on enam kui piisav, et kahte kärgelementi muusika taktis vääriliselt võnkuma panna.
Tegin ühele kõlarile vastava väljalõike ning installeerisin võimendi. Kõlariterminalist vedasin rööpühendusega kaabli ka teisele kõlarile, kogutakistuseks 4 oomi kahel kõlaril ning võimendi maksimaalne potentsiaal leiab kasutust. Sisend tuleb Harman-Kardon võimendist, millel on spetsjomm eelvõimendi väljund, seega eraldi woofrite heli ei pea reguleerima.
Nuff said, mõned pildid hetke komplektist, heli=sensatsiooniline.