Kärgpumbad

Esimesed kõlarid, mis valmistasin ei mänginud kahjuks väga jõudsalt alla 40Hz. A wild idea appeared: Valmistaks nende kõrvale subwoofrid mõistliku suurusega, et helirõhku suurendada just kõige madalamate helisageduste juures. Kuna kastimaterjali oli veel keldris eelmisest korrast üle, samuti kõlariterminalid, natuke juhet, mõtlesin öko projekti peale. Ei läinud kaua aega, kui leidsin oma ajusopist ka ideaalsed valjukad selle jaoks - Estonia oma kärgmembraaniga bassikad, mis mängivad ka väiksemas kastis väga madalale ja on tänapäeva kõlaritele tugev konkurents heli suhtes.
Nagu enamik helitehnikat nõuka ajal, on ka kärgmembraan maha viksitud lääne tehnika pealt, nimelt Technics tegi omal ajal ühed esimesed kõlarid kärgmembraani tehnoloogiaga. Miinuseks oli aga vahtkummist membraani äär, mis ajapikku ära mädanes. Selles suhtes õnnestus RET'i tehasel bassivaljuhääldi paremini kuna kestavad mitukümmend aastat, ilma et nendega üldse midagi juhtuks, vajades vaid minimaalset hooldust (kummimembraani tuleks nii kord aastas spetsjomm määrdega üle teha ning niiskuses ei tasu hoida, samuti üle vindi võimsust ei tasu keerata.). Tulemuseks olid minimaalsed moonutused ka kõrgel helitugevusel ning üsna sügav bass.
Leidsin netiavarustest ka sobivad valjukad ning asusin kaste valmistama. Väga hea helirõhu ja madalate sageduste kompromiss on kasti suurus 35L ehk sama, nagu Estonia 35AS-021 originaalkastid. See annab F3 sageduseks 33Hz:

Inverteri sageduse otsustasin jätta 35Hz peale, kuna pikemaid torusi ei olnud hetkel võtta:

Ideaalis võiks invertertoru olla jämedam ning pikem, vastavalt maitsele reguleerida 30-40Hz vahele. Liiga kitsas toru ei suuda suurel võimsusel õhku piisavalt kiiresti väljutada ning tekib lörin või ebamäärane heli.

Olin arvutatud tulemustega rahul ning asusin kaste valmistama. Kaste tuli 2, sisemiste mõõtudega  24,7cm x 24,7cm x 59,5 cm, keskele tugevdus. Et kastid võimalikult tugevad ja jäigad teha, sai iga 5-10cm tagant torx kruvidega kinni tõmmatud ning vahele puiduliim. Seest nurgad hermeetikuga ära teha.  

Paigaldatud terminal:

Ning kõlarid valmis proovimiseks:

Kindlasti ei saa neid kõlareid otse võimendi taha ühendada ilma filtriteta, kuna mõeldud on nad ainult madalaid sagedusi esitama. Kuna tol ajal oli mul super helikaart kasutusel, mis võimaldas erinevatesse väljunditesse rakendada tarkvaralist filtrit, oli mul lihtsalt ühte üleliigset võimendit vaja, et kõlareid testida. Setup siis selline, et kärjed mängisid madalaid (80Hz ja alla) ning teised kõlarid 80Hz ja üles.
Edasi viimistlus. Kohustuslik mahagonipeits+lakk:

Ning teine katsetus:

Aga milleks peatuda siin? Kuna selline lahendus nõudis lisa võimendi olemasolu, mis võtab ruumi, samuti tarkvaralist filtrit, mida paljudel arvutihelikaartidel ei ole võtta, siis mõtlesin aktiivvõimendi peale, ehk võimendi, mis käiks kõlari korpusesse ning sisaldaks endas ka sagedusfiltrit.
Jällegi mõeldud-tehtud, nägin ideaalset mudelit enda jaoks - Simex SH-150. Tegemist siis H-klassi võimendiga, mis on efektiivsem kui tavaline võimendi, seega ei vaja ta nii suurt radikat kuna ei kiirga üleliigset soojust nii palju. Võrgust tarbib 220W ja nominaalvõimsus RMS 150W on enam kui piisav, et kahte kärgelementi muusika taktis vääriliselt võnkuma panna.
Tegin ühele kõlarile vastava väljalõike ning installeerisin võimendi. Kõlariterminalist vedasin rööpühendusega kaabli ka teisele kõlarile, kogutakistuseks 4 oomi kahel kõlaril ning võimendi maksimaalne potentsiaal leiab kasutust. Sisend tuleb Harman-Kardon võimendist, millel on spetsjomm eelvõimendi väljund, seega eraldi woofrite heli ei pea reguleerima.
Nuff said, mõned pildid hetke komplektist, heli=sensatsiooniline.

Dipoolkõlarite katsetus

Oli aeg, kus näpud sügelesid millegi järgi. Peas oli idee ja soov mis tuli reaalsuseks muuta. Soov katsetada midagi, mida enamik kõlaritootjaid ise ei julge teha selle keerukuse ja innovaatilisuse poolest. Olles kuulnud oma kõrvaga ühelt helimeistrilt Dipool stiilis (Open Baffle) kõlari heli, sattusin vaimustusse ning see jäi mind kummitama. Ühel päeval võtsin kätte ning ostsin materjali ja komponendid ära.
Õnnelikeks kandidaatideks said kõrgeteks kõrgema klassi tviitrid Visaton G20SC (http://www.visaton.com/en/chassis_zubehoer/ht_kalotten/g20sc_8.html)
keskmisteks Visaton BG20 fullrange valjukas (http://www.visaton.com/en/chassis_zubehoer/breitband/bg20_8.html), millega mul kogemused olemas. Kuna soovisin, et bassikõlar mängiks maksimaalselt madalale (samas mitte kasti üüratult suureks ajades), otsustasin madalvaljuhääldina kasutada Visaton W200S 8 oomist varianti (http://www.visaton.com/en/chassis_zubehoer/tiefton/w200s_8.html)
Antud valjukas mängib oma hinnaklassis 8" valjukate seas vastavas kastis väga madalale.
Kuna 3D projekteerimine ei olnud mul võõras, hakkasin arvutis esialgu kõlari valmis kavandama. Disaine proovisin seinast seina, mõned näited:

Osad variandid ei olnud muidugi dipoolid, kuid tahtsin näha, kuidas nad välja näevad.
Lõpuks otsustasin valmistada midagi sellist:

Sihvakam disain, bassikõlar suunaga ette poole ning kasti ruumala 49L, Inverteri häälestussagedus 35Hz, F3 punkt 32Hz peal, tundlikkus peaks jääma 88dB 1W/1m peale.
Mis aga dipoolkõlari valmistamise eriti raskeks teeb, on heli paika saamine. Kui üritada lihtsalt lahti seletada, siis kõlari tagumine külg kiirgab vastandfaasis heli ja kui esi ning tagakülje helid kokku saavad, siis nad nullivad üksteist. Seda mitte kõigil sagedustel! Siin tuleb mängu esipaneeli laius, st kui heli lainepikkus on suurem kui esipaneeli laius, siis paindub heli paneeli taha(ette) ning vastandfaasid kohtuvad, traditsiooniliste programmidega helifiltrit ning häälestamist ei õnnestu teha. Samuti tekib sellega sageduskarasse baffle step "piik" ehk teatud sagedusel on heli eriti võimendatud tänu esipaneeli käitumisele.
Võtsin kasutusele programmi "Edge", mis peaks teoorias aitama arvutada õiged filtrid, et kompenseerida baffle step ning dipooli efekt. http://www.tolvan.com/edge/help.htm
Sellega sain esialgse pildi ette. Tegin kastid valmis:

Seest samuti tugedega, sisemisele seinale liimitud vatti paras kogus, et peegeldustest vabaneda. Terminalideks kasutasin kullatud klemme, mis juhivad hästi elektrit ning peaks olema korrosiooni kindlad.Tegin ka esialgse joonise filtri skeemi paigutusest:

Selline skeem oli muidugi sinisilmselt lihtne ja elementide vaene. Ühendasin juhtmed ja valjukad kastidele:

Kõlari kinnitamisel ei kasutanud muidugi kruve, vaid tõmbemutreid, mis ennast ise kinni keeravad kui neid peale keerata. Katsetuseks aga panin kruvid, et oleks lihtne lahti võtta. Edasi algas kõige keerukam osa ehitusel: Filtrite häälestamine. Programmides oli mul erinevad filtriskeemid valmis arvutatud: põhiline skeem oli bassikale 1. järku, pool. Kõrgele helile samuti 1 järku. Keskmistele läks samuti 1. järku filter+baffle kompensatsioon ja natuke veel... Esialgne filter:

Filtritega katsetasin kokku ilmselt 3 kuud, ennem kui jõudsin rahuldava tulemuseni. Antud kõlari puhul annabki selle õige kõla just filter, ilma nendeta ei ole need kõlarid väga palju väärt ning heli poolest samuti erilised pole. Missugused need filtrid siis tulid? Jätan enda teada "firma saladusena" :) Kuna sellist projekti ei ole lihtne teha ning kõike kandikul ette kanda ei oleks minu suhtes aus.  

Helist - Vapustavalt avar heli, nii kõlarite kõrval olles kui ka ees, heli on kerge, kõrvale meeldiv, õige loo puhul tekib tunne nagu paitaks kõrvu :) valjult ei väsita. Bass on sügav. Sellist tüüpi kõlar mängib igas toas erinevalt, samuti mängib paigutus palju rolli. Muidugi on sõnadesse sellist kirjeldust raske panna, seega on kõige parem tulla ise kuulama, sest see on tänu oma disainile ja valmistaja edukusele suurepärane. Lõpuks siis ka viimistlus, milleks on minu lemmik mahagoni värvi peits ja lakk peale.

Lõpptulemus:

Estonia 010 eel-ja lõppvõimendi modifitseerimine

Väga sümpaatne on minu jaoks nõuka ajal valmistatud võimendikomplekt Estonia 010, kuna ettevõte asus Nõukogude Eestis, komplekteerimistehased üle kogu Eesti k.a Haapsalus. Sellest ettevõttes kasvas välja maailmakuulus kõlarite tootja Audes.
Minu käest on läbi käinud mitmed Estonia võimud (ca 10 komplekti ringis) ning enamik neist on minu poolt ka modifitseeritud. Mida rohkem ma neid modisin, seda põhjalikumaks see muutus ning seda ägedam oli tulemus. Mida ma siis täpsemalt tegin?
Esimesed modifitseerimised piirdusid eelvõimendi modimisega - kuivanud lüüdid ning vilets tämbriosa, mis tehasest nii oli välja veerenud. Kogu komplekti heli rikkus ära just eelvõimendi tämbriosa ning paljudele jäi seetõttu mulje, et komplekt on vilets. Lõppvõim üksi on aga selliste näitejatega mis teeb enamik uutele kuni ~400EUR maksvatele tutikatele võimenditele silmad ette.
Estonia eelvõimendi helivaljuse nupp on 4 toonkompensaatori (läänes loudness) juhtmega. Mõned variandid, mis olen ise läbi proovinud:

•  Kõige parema tulemuse helipuhtuse kohapealt sai, kui need 4 juhet üldse ära eemaldada. Selle miinuseks on aga veidi lahja bassiosa.
• Võib ühendada 2 viimast juhet ainult lahti ning suurtemate kondede (skeemil C59, C60) ees olevad takid (skeemil R104, R105) (1koom) vahetada ca 5-10koom vastu. Siis kasutab suuri kondekaid bassides, kuid takid piiravad selle saatmist, niiet tuleb üsna puhas heli ja piisava bassiga.

Samuti ära vahetatud kõik lüüdid eelvõimendis, kuna need on tavaliselt ainukesed komponendid, mis sellel võimendil saba annavad:

Kõige juurde kuulus muidugi traditsiooniline potekate-nuppude puhastus ja õlitus, et ei oleks üleliigseid helisi :)

Kuid hilisemate kokkupuudetega hakkas huvi pakkuma ka lõppvõimendi modifitseerimine. Neid liikus ringi põhiliselt kahte varianti: 4 oomised ning 8 oomised. 4 oomisel suurema traadiga trafo mähis ning madalam toitepinge, lõppudeks tavaliselt kt818/819. 8 oomisel trafo peenema traadiga, toitepinge kõrgem, alla 8 oomiseid kõlareid järgi ei lubanud, lõppudes tavaliselt kt864/kt865, muidugi leidus ka erandeid, näiteks:

Tähisega 2T818A, 2T tähendas sõjaväe tööstusele suunatud kaupa, välimuselt küll sama, kuid sees hoopis midagi muud, kannatab rohkem võimsust ning praagi ja parameetri kõikumine minimaalne kuna läbis tugeva kontrolli.

Niisiis, oli ka Estoniale projekteeritud voolupiiraja, mis märkimisväärselt piiras võimsust. 8 Oomise variandi puhul on lihtne võimsust tõsta, eemaldades voolupiiraja. Selleks tuleks lahti joota dioodid VD36, VD37 skeemil parema kanali järgi, tulemuseks teooria järgi 2x35w asemel  ~2x50w. 4 oomise koormuse korral on lõputransid muidugi üsna piiri lähedal, samas kui elevant pole kõrva peale astunud, ei tohiks see korralikul Eesti kodanikul probleem olla.

Samuti on võimalik 8 oomine võimendi lihtsalt häälestada 4 oomi peale, selleks skeemi peal takistile R63 peale joota ca 560oomine takisti. Pärast tuleb proovida väljundis näiteks muuttakistiga, kas lühise korral kaitse ikka rakendub - testisin ning ca 2,6 oomise koormustakistuse korral rakendub kaitse, sobib :)

Samuti käin tavaliselt läbi lõppvõimu häälestamise - Algvoolud lõputranssidel ca 40-45mA tagamaks maksimaalse helikvaliteedi ning väljundi 0 paika reguleerida. Ühel komplektil värvisin huvipärast ka metallkorpuse mustaks, mulle täitsa meeldis. Lõpptulemuseks on meeliülendav muusika taasesitamine nii vaikselt kui ka valjul helinivool :)

 Ning muidugi ka testimine, kas kõik töötab nii nagu vaja:

Kõlarijalad

Kui mul olid Estonia 35AS021 kõlarid  kasutusel, seisid need põrandal. Kuna nad ei ole kõrged, siis vokaal ei tule otse kuulajani, mistõttu otsustasin odavalt valmistada kõlarijalad, mis paneks kõlarid kuulaja kõrvade kõrgusele ning ei peletaks oma kehva välimusega eemale.
Visioon oli mul olemas - postid, mille peal ja all puidust plaadid ning põrandale toetuvad piikidega, mida oleks võimalik reguleerida, kui põrand ebatasane on. Tuli asuda tegude juurde.
Postid otsustasin leida ühest mahajäetud rajoonist - veetorudest, mis mind maa all ootasid. Saigi rauasaega öösel "jahile" mindud ning peatselt tulin tagasi parajalt roostes torudega. Edasi oli vaja metallplaate, mis postide otsa kinnitada. Selleks läksin lähimasse metallitöökotta ning edastasin oma soovi. Kuna härra sealpool oli väga huvitatud, et ma sellise asjaga tegelen, tegi ta mulle need plaadid hea hinnaga. Postid lihvisin roostest puhtaks ning keevitasin ilusal suvisel päeval plaadid külge. Ahjaa, et postid raskemaks muuta, täitsin postid kuiva liivaga, mis vähendab heli vibratsiooni edasikandumist.  Peale seda värvisin musta mati spreiga metalli üle ning katsin ka õrnalt lakiga, et värvi kaitsta väliste tegurite eest.
Siis valmistasin saepurust plaadid, katsin mahagoni värvi peitsiga ning lakiga ja kinnitasin postide külge. Puitplaatide külge läksid ka poldid ning kõrgust saab reguleerida mutritega, mis kõige all. Projekt lihtne ja tõhus ning heli jälle parem :)

Fullrange kõlarid BG20 baasil

Olin juba pikemat aega soovinud ise valmistada kõlareid, teha midagi teistsugust, oma käe järgi. Samuti oli suur huvi teada, kui head need kõlarid olema saavad, kui need ise valmis teha. Teadmisi sai juba mitu aastat kogutud ning 2010 aasta sügisel otsustasin asja käsile võtta. Nagu ikka, raha ei olnud loopida ning pidin uurima võimalikult häid valjukaid, mis siia projekti sobiks. Selge see, et mida vähem valjukaid, seda vähem võib raha kuluda. Otsustasin proovida fullrange kõlareid, ehk kõlarid, kus üks valjuhääldi mängib kõik sagedused välja. Kuna aga bassiots oli mul tähtis, ei saanud väga väikseid kaste valmistada.
Otsustasin Visaton BG20 valjuhääldite kasuks, millega on hakkajad inimesed väga häid projekte teinud ning oma hinna kohta (tol ajal 390kr tk) super soodne!
Uurisin maailmast, kui suure kasti võiks teha ning kas filtreid on ka vahele vaja. Katsetasin ka kasti suurusega ise:

Nagu pildilt näha soovib valjukas endale üsna suurt kasti, et piisavalt madalale mängida. Proovisin ka kahte valjukat ühes kastis, mis annaks helirõhku juurde, kuid kast ise jääks väikseks õige madalate sageduste jaoks. Otsustasin ca 65L kastide heaks, kus F3 sagedus (ehk sagedus, kus helirõhk on langenud 2x - 3dB) on umbes 44Hz.

Projekteerisin ka sobiva kasti Solid Edge programmis valmis ning lõpptulemus peaks jääma midagi sellist:

Kaup käes - valjuhääldid, invertertorud ning kõlariterminalid:

Kastimaterjaliks võtsin 22mm vineeri. Kuna see oli esimene projekt, siis tahtsin kõik väga korralikult teha, nimelt sai esipaneel topeltjäme (44mm, kaks vineeripaneeli kokku), kasti keskele tugevdus. Seda kõike selleks, et kasti enda vibratsiooni minimaliseerida, mis lisab helile tihti ebavajalikke moonutusi. Kastid katsin seest piisavalt jämeda vildiga, et helipeegeldusi summutada kasti sees. Viimasel hetkel otsustasin neid suuri kõlariklemmiterminale mitte kasutada ning tellisin paremad kullatud klemmid. Tulemus:

Edasi kõlarid, juhtmed külge ja heli proovima. Ilma filtrita on küll heli väga selge ja detailid, mida varem ei kuulnud tulevad nüüd väga hästi välja kuid kõrgem ots on antud valjukal väga kriiskav sellise setupiga, seega tuli koostada võimalikult minimalistlik filter, et heli väga ära ei kaoks.
Filtriga katsetused, mis võtsid tegelikult enamus aja kõlari valmistamisest:

Sain lõpuks väga hea tulemuse, kus heli oli kõrvale meeldiv ning väga avar ja detailne. Tuli aga võimalus muuta kõlarid potentsiaalselt veel paremaks, nimelt lisada ühed tviitrid juurde - Visaton TW6NG. Mõeldud tehtud, esipaneelile üks lisaauk (mitte põhjani) ning kõlari install:

See tähendas, et ka filter tuli täiesti ümber teha. Õnneks on Visatonil enda kõlarite jaoks üks super programm selle jaoks olemas, Visaton Boxim, millega saab disainida erinevad kõlarid ning filtrid ja ka teoreetilist sageduskara näha. Tegin erinevaid katsetusi, kuid leidsin, et just selline variant on parim, on ka mõnel teisel kõlaril kasutusel just selline filtriskeem v.a see, et kõrgehelikõlar on vastandfaasis:

Samuti modifitseerisin füüsiliselt BG20 elemendid eemaldades lisakoonuse, mis mõeldud kõrgemate helide võimendamiseks ning samas põhjustades lisamoonutusi :)
Filter kokku laduda ning heli katsetama:

Tulemusega jäin väga rahule, kõrgem ots läks rahulikumaks ja meeldivamaks, detailsus ei kadunud. Ja nii ma kuulasin pikemat aega kuni otsustasin ka kõlarid ära värvida. Lihvimine, pahteldamine ning värvimine:

Ning esipaneel peitsitud ja tulemus. Puudu on ainult põhjaplaadid ning esipaneel on lakkimata:

Antud projekt avardas väga palju silmaringi ning andis uusi mõtteid, kuidas teinekord paremini, efektiivsemalt ja huvitavamalt teha nii puidutööd, heli seadistamist kui ka disaini. Samuti olin kindel, et see projekt ei jää mu viimaseks :)

Vanakooli võimendi Pioneer SA-710

Sattusin Osta.ee saidil oksjonile, kus müüdi ühte vanakooli võimendit Pioneer SA-710. Võimendi piltide pealt väga ilus välja ei näinud, samuti oli kirjelduses, et heli ragiseb. Mina aga nägin selles kuulutuses ühte väga kaunist retro pilli, mille ka endale sain. Andmete järgi vaatasin, et oma suuruse kohta on väga võimas pill:

Alustasin välimusest: Kõik nupud, augud ning paneelid said korralikult nühitud, niiet lõpptulemuseks vaatas vastu praktiliselt tutikas võimendi, mis pärit 70date lõpust. Kui nüüd vaid heli saaks samale tasesmele.
Võtsin võimendi lahti, ning puhastasin kõik nupud ja potekad piiritusega ning panin õrna kihi täissünt. mootori õli. Testisin heli ning tulemuseks töötasid kõik nupud ideaalselt, samuti oli heli super korras, mis tegi tuju paremaks. Kuna mulle see võimendi nii väga meeldis, vahetasin pea kõik elektrolüütkondensaatorid võimendis välja, kuna need on esimesed, kes ajahambale jalgu jäävad. Tulemus:

Kahjuks aga elu ei ole alati nii roosiline ning olin sunnitud antud võimendi maha müüma, et teises linnas uue eluga alustada. Lohutust pakkus veidi see, et uus omanik oli võimendiga väga rahul :)

Sound Blaster Live 5.1 Digital Modifitseerimine

Leidsin HinnaVaatluse foorumist huvitava teema:
http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=322759
Seal räägib, kuidas helikaardi op võimendi vahetusega paraneb analoogväljundi signaal märgatavalt. Teoreetiliselt nii peakski olema, sest need op võimendid seal kasutusel on üsna odavad ning need, mis asemele panna, on kordades paremate näitajatega. Küsimus tekib pigem sellest, kas see op. võimendi seal on nõrgim lüli.

Seega pakkus asi mulle piisavalt huvi, et osta kokku paarikümne krooniga mõned SBlive5.1 helikaardid ning järgi proovida. Tellisin op. võimendid LME49722 ja AD8620, mis on audiofiilide seas üsna kõrgelt hinnatud.

Jootsin vanad kivid välja ning uued asemele. Vahe oli täiesti märgatav, muidugi süüdi võis olla ka platseeboefekt. Kirjeldades siis: Bass konkreetsem, samas sügavam ja mõnusam, kõrged ja vokaal väga selged.
Muidugi originaaltarkvara ma ei kasutanud, vaid KX drivereid, mida soovitan teilegi, kui riistvara lubab:
http://kxproject.lugosoft.com/
Antud tarkvara lubab professionaalsel tasemel helikaardi sätetega mängida ning selliseid funktsioone kasutada, mida paljudel profihelikaartidel suisa pole, samuti on helikvaliteet ise parem nende driveritega.
Kuna jootekolb oli juba käes, leidsin plaadi pealt PIN'id, kust väljund tuleb ning jootsin kaardile külge ka RCA pistikud, et võimendiga kenam ühendada oleks.

Kuna tegin mitu kaarti ümber ning jäin tulemusega rahule, müüsin mõned kaardid hiljem tuttavatele, samuti soovitasin sõbra SB Audigy ka ümber modida samamoodi mida ta ka tegi ning jäi samuti tulemusega rahule.

Sellise raha eest (helikaart 25-50kr järelturul ning op. võime võib saada paari euro eest või suisa tasuta, kui hästi otsida) on heli super! :)