pühapäev, 16. juuni 2019

Radiotehnika s70 taastamine vol2

Eelmises blogipostituses kirjeldasin S70 kõlarite tehnilise poole taastamist.
Seekordses postituses jätkan nende kõlarite taastamist, täpsemalt siis kasti ja välimuse.

Kõlarite seis selline, et ühel kõlaril oli juba uus spoonkleps peal, mis üllatavalt sarnane originaalile.
Teisel kõlaril spoon täitsa puudu ja kastist üks 10cm tükk ära näritud.


Alustasime koos audiosõbraga katkise tüki üles ehitamist. Valisime selleks fiiberpahtli, mis sobib suurepäraselt konstruktsiooni taastamiseks.


Tehnika on lihtne - pahtli paigaldamine, lihvimine, paigaldamine, lihvimine... kuniks pind on rahuldavalt sile. Alloleval pildil juba hakkab looma, natuke veel teha.


Teiseks said mõlemad kastid ära hermetiseeritud, sest paraku ei ole nad juba tehasest tulles piisavalt tihedad.
Selleks siis kastide seesmised servad silikoonliimiga üle tehtud ja uus tihend tahapaneelile.




Edasi kleps-spooniga kõlar üle kleepida allolevale juhendile toetudes

Lõpetuseks nipet-näpet valjukate võred matt mustaga üle värvitud ja kummist jalad kõlaritele alla.
Tulemusega võib väga rahul olla




Ja muusikat mängivad nad mõnusalt, videos Moony - I don't know why (Jerome D'Isma-Ae remix)

esmaspäev, 25. veebruar 2019

Radiotehnika s70 taastamine

Üks helitehnika huviline pakkus mulle kunagi taastada tema juures seisvaid S70 kõlareid - 35AC-013. Tol hetkel soovitasin talle kedagi teist, aga umbes aasta pärast saime uuesti jutule ning võtsin väljakutse vastu.


S70 kõlarid ei ole varem mu tähelepanu saanud. See suhtumine muutus täiesti vastupidiseks, kui nendega täpsemalt tutvust tegin.

Millega siis tegemist?
Lõunanaabrite vabrikust välja tulnud aktiivsed kõlarid (st. lõppvõimendi on kõlarisse sisse ehitatud), mille elemendid on meil väga tuntud RRR valjukad - nii kõrged, keskmised kui ka bassid peaksid olema praktiliselt samad või sarnased mis S90 kõlarites ja seda on paraku ka helis kuulda - just neid kõrgeid ja keskmisi.

Lõppvõimendiks on täpselt sama, mis kurikuulsas Radiotehnika U101 võimendis lõppudeks - UNC-50-8 moodul, kuid S70 puhul on nende nimivõimsus vähemalt 35W tänu sellele, et igal lõppvõimendil on oma toide ning see on piisav.

Kast on paraku kinnine ning efektiivset mahtu kõigest 17,5L. Seda on väga vähe selle 10 tollise bassika jaoks ning seab teatud akustilised piirangud.

Nüüd tuleb aga põnev punkt. Läti insenerid leidsid sellele puudulikule kastimahule lahenduse, elektromagnetilise tagasiside(EMOS) süsteemi abil, mis oluliselt kõlaritel madalat otsa parandab. Selle sensor asub bassivaljuka sees tolmukupli all. Tänu sellele on aktiivsüsteemi kuulamisel bassimats jõuline, nagu tegemist oleks suurte kõlaritega.
Võimalus on kasutada ka passiivset sisendit, kui on soov eraldiseisvat lõppvõimendit kasutada. Kahjuks aga sellisel juhul EMOS süsteem ei tööta ning bassihelid on oluliselt kuivemad.

Mis siis mind nendes kõlarites paeluma pani?
Need on väga stiilsed - mitte ajatult stiilsed nagu Estonia 35ac-021 oma clean-looki'ga, vaid nende retro välimuse tõttu, mis toas seistes kiirgab mineviku hõngu. Seda muidugi juhul, kui kõlarid on visuaalselt väga heas korras.
Valjukatel on ümber hõbedast rõngad, mis neid veelgi esile toovad. Lisaks on esipaneelil suurelt mudelinimetus kirjas, VU indikaatorid ning keskmiste ja kõrgete reguleerimise nupud samuti olemas, mis kokku loob väga esilekutsuva terviku. Kuigi kastid on mõnusalt kompaktsed, siis bassivaljukas oma suuruse tõttu lisab kõlaritele massiivsust. Need kõlarid juba kodudisainis märkamata ei jää.



Juhtus nii, et ilma pikemalt süvenemata kõlarite vigadesse otsustasin need hoopis endale osta!
Eesmärgina taastada originaalilähedane konditsioon nii tehniliselt kui välimuselt.

Võtsin esimesena tehnilise poole ette ning kaardistasin sümptomid, mis tuli likvideerida:
  • Üks kõlar ei teinud piuksugi, ainult sahises.
  • Teine kõlar mängis mingit heli, kuid läbi suure ragina.


Nõuka tehnika puhul esimene tegevus muidugi lüütide vahetamine.



Vahetasin toitelüüdid, kus 4x2200mkf asemele läksid 2x4700mkf.
Samuti igal skeemil, kaasa arvatud lõppvõimendi ja esipaneeli taga olevas plokis lüüdid.

Lüütide vahetusel kohtusin esmakordselt ühtede neljajalgsetega, mis tuli asendada klassikaliste kahejalgsetega:


Tuleb välja, et keskmine jalg on pluss ning ülejäänud jalad kõik miinused. Õnneks kõik kolm miinusjalga läksid skeemis ühte kohta ning ei vajanud sildade ehitamist, seega asendus täitsa üks ühele.

Lihvisin ka relee klemmi otsad üle ning puhastasin ära, kuna relee on lahtine ning kontakt aastatega kulunud.



Tulemuseks hakkas üks kõlar ilusti tööle, teine kõlar ei teinud ikka piuksugi.

Hakkasin skeemiplaate omavahel vahetades viga lokaliseerima ning viga peitiski end esipaneeli plokis. Vahetusse läks üks transs, mis oli omadega läbi ning tulemusena hakkas ka teine kõlar ilusti muusikat mängima.

Ühel kõlaril tekitas veel trafo natuke liiga suurt urinat. Õnneks on selle jaoks olemas trafo vitsade pingutid ning neid sai peale keeratud. Peale seda urin kadus.

Puhastust said ka esipaneelil olevad poted.

Valjukad olid iseenesest väga heas seisus. Määritud sai ainult lõdvikud silikoonõliga, et kaitsta UV kiirguse ja muude ohtude eest ning hoida neid paremas füüsilises vormis.


Kuna enamus tehnikat on mul modernsete ühenduste peal - banana plugs ja RCA'd siis uuendasin ka S70 sisendite-väljundite formaati.
Kidurate kõlariklemmidele asemele läksid banana plug'id, millel ka lihtsa juhtme ühendamise võimalus olemas.


Kuna kõlaritel on aktiivsisend duubeldatud (vasak ja parem), siis tegin ühe DIN pesa RCA'ks ning teise jätsin vanakooli DIN juhuks kui vanat tehnikat vaja külge ühendada.



Järgmises artiklis räägin välimuse taastamisest ning teen kokkuvõtte kõlaritest. Kuna üks kõlar nägi välja selline, siis tegemist oli omajagu:

neljapäev, 18. oktoober 2018

Estonia 010 vinüülikas ja võimenduskomplekt

Vahepeal on erinevaid pille käinud värskendust ja moderniseerimist saamas, kuid kahjuks pole ühtegi artiklit nendest kirjutanud. Niiöelda kirjaniku plokk on peal olnud.

Katsun nüüd end kokku võtta ja ühest põnevamast komplektist siiski natuke kirjutada, kuna esimest korda sattus mu kätte Estonia 010 vinüülikas!

Alustangi kohe vinüülikast.


Selle pilli puhul üllatab kohe tema nutikus oma aja kohta - nupud on digitaalsed ning lugude selekteerimine toimub samuti nende kaudu, mille eest vastutab üks laser, mis tunneb ära tühjad kohad vinüüli peal ning suunab helipea sellele.
Samuti on käpa liikumine täisulatuses motoriseeritud ja muidugi plaati ennast ei pea ka vändaga ringi ajama.

Vinüülika disain annab märku sellest, et see toode peaks audio riiulil kindlasti kõige peal olema.
Peale selle, et vinüüli laadimine käib loomulikult pealt, on kaaneks parajalt tumeda tooniga klaas, peal kirjad, mis pilliga täpsemalt tegu.


Toote konkreetsusest ja massiivsusest annab märku kohe see, kui kaas proovida üles tõsta - see on ikka parajalt raske.

Vinüülikat kimbutas probleem, et plaat ei hakanud ringi käima. Toomas diagnoosis kiirelt, et tegu vigase mikrokontrolleriga ning pill sai taas mängima kenasti.



Rääkidest teistest seadmetest, siis eelvõimendi oli juba asjaliku parandaja käest läbi käinud ning mängis hästi. Ka tämbrid olid ümber tehtud.

Reklaamin end siin vaguralt, et olen vahepeal palju õppinud ning teen eelvõimendi tämbreid nüüd natuke teise valemi järgi ümber ning need kõlavad nüüd veel paremini. Ühe kodaniku eelvõim juba selle järgi ümber tehtud ning koos kuulates nii minu kui tema silmad särasid sellest tulemusest.
Võtsin seda kui head indikatsiooni. See selleks.

Paraku oli aga lõppvõimendil oma kotermann sees, viskas iga natukese aja pärast punast tulukest peale, millega andis märku, et tema muusikat kõlaritele ei mängi.
Kotermann peitis end eelastme transsides, kus ta neid lekkima sundis. Paraku teda nendest transsidest välja ei saanud ning need tuli välja vahetada.

Kui komplekt kõik koos, kutsusid nad iseenesest üles ka fotosessioonile.



Ja võibki selle plaadi nüüd seisma panna. Aitäh.


teisipäev, 16. jaanuar 2018

Tehaseplommidega Estonia 010 võimenduskomplekt



Tore on saada hooldusesse pille, mille ajalugu on 25 aastat teada. Selleks siis taaskord Estonia eel-ja lõppvõimendi.

Lõppvõimendi lakkas mingi hetk kaitset maha võtmast ning eelvõimendi tegi iga hingamise ning nupu liigutuse peale 10 üleliigset heliefekti.

Lõppvõimendit lahkades vaatas viisakas eksemplar vastu - midagi lõhki polnud lennanud ega läbi kõrbenud. Samuti olid kõik tehase plommid veel alles


Tegemist hilisema 8 oomise variandiga - Lõppudes KT864/865 transid.
Huvitaval kombel oli kaitselülituses kasutuses ka natuke kangema seeria lüüdid. Peale lüütide vahetust, ning algvoolude ja väljundi nulli paika reguleerimist toimis lõppvõimendi väga hästi.
Tundus üsna hea eksemplar kuna alati ei saagi väljundi nulli reaalselt nulliks (testri järgi), seekord õnnestus!

Eelvõimendi oli natuke väsinum - kõik poted ja nupud vajasid põhjalikku puhastust.
Vahetasin ka kõik lüüdid, kaasa arvatud toitelüüdid. Kuna võimendi uuem, siis oli ka värvikamad lüüdid seal kasutusel.


Võimendile sai veel tämbrituuning tehtud, selleks eemaldasin loudnessi paar juhet ning basside eest vastutavad 1k oomiste takistite asemele läksid seekord 5k oomised.

Tulemuseks kumisev ülevõimendatud bass kadus, lisandus mõnusam bassitämber, mida naudinguga peale keerata vajadusel.

Mõlemad võimendid karjusid ka kosmeetilise protseduuri järgi ja seda neid saatuse poolt ka kostati


Seekord siis selline artikkel.

kolmapäev, 27. detsember 2017

Audes 012 kõlarite taastamine

Need sümpaatsed Audes 012 kõlarid. Estonia 35AC-021(-1) järeltulijad, millel stiilselt ümmargune musta värvi kärgbass mürisema pandud.

Kuuldatavasti kogus Audes kokku RET tehase Estonia kärgbassid ja kasutas neid, et toota tänapäevasem variant sellest bassikast - 75w82-8.



Sattusin taas ühe kuulutuse peale, mis huvi pakkus. Seekord siis Audes 012 kõlaripaar. Väidetavalt mõlemad kärgbassikad ragisesid. Kohapeal selgus, et ka mõlemad keskvaljukad ei teinud piuksu. Aga müüja oli vastutulelik ja sain kõlaripaari lõpuks täitsa okei hinnaga.

Asusin ühel mõnusal nädalavahetusel kõlareid lahkama, et välja uurida, milles kühvel.

Kesksageduste puhul selgus, et mähisetraat oli katki ja mõlemal õnneks sellises kohas, kus ta liigub klemmidelt poolini. Teisisõnu - parandatav.
Ühte valjukat oli keegi juba parandanud korra, katsusin ise paremini teha.
Asemele läks jupike head vasktraati, mille ettevaatlikult kokku jootsin ja joodetud koha õrnalt liimiga katsin.


Teiseks võtsin ette kärgbassid. 
Nende puhul selgus, et vuntsid olid katki kulunud.



Vuntsid purunesid mõlemal kõlaril sealt, kus nad on ühendatud võnkepooli traadi külge ja liimitud võnkepooli toru külge.

Põhjuseks võis olla kehv vuntsi materjal või see, et liimiga ei kaetud seda osa, kust vunts oli tinaga üle tehtud kuna vunts on sealt jäik ning vibratsioon raputab ta sealt puruks.

Asusin vuntsi otsingutele Eestist ja välismaalt ning lõpuks sattusin hoopis kohaliku elektrooniku juurde.
Härrasmees müüb mootoriharjadele mõeldud vuntsimaterjali. Võrreldes kõlari vuntsidega on vahe selles, et kõlaritel on sees nöör, tema poolt pakutud variant täisvaskkiud - pooled ühtepidi, pooled teistpidi. Võimalik, et induktiivsuse vähendamiseks aga mine sa tea. Väga elastsed. 

See tundus kõikidest variantidest vastupidavaim variant. Kes soovib temalt vuntse osta, siis soovitan soojalt - Kontakt

Valmistasin vuntsid ette, jootes ettevaatlikult tina vuntside otsa, jälgides, et tina sees kaugemale ei jookse, kuna see võib märkamatult viia enneaegse purunemiseni.


Jootsin vuntsid võnkepooli traadi külge ning katsin vuntsi ühenduskoha võnkepooli poolt kahekomponendilise epo liimiga. Jootsin ja ühendasin ka klemmipoolsed kohad ära ning fikseerisin vuntsid nipokaga, et liim õigesti ära kuivaks. 24 tundi ootamist.


Vuntsid valjukatel valmis joodetud.


Mõõtsin kõlaritel takistused, kontrollisin võnkepoolid üle ja pöörasin kõlarid kastides vastavalt, et gravitatsioon võnkepooli asendit komplimenteeriks.

Kõik elemendid küljes ja proov - Muuska kõlab ja väga hästi. Bassid mürisevad. Vokaal tuleb kenasti ka läbi keskmiste kõlarite. Kannatab ka suuremat võimsust.

Loeks siis need kõlarid täisväärtuslikuks, millel loodetavasti üks tüüpviga kehvade vuntside näol likvideeritud.


Kui kellelgi on pakkuda vuntsivigadega 75w82-8 kärgbassikat, võib mulle pakkuda, kuna ma võtaks siiski mõne igaks juhuks varuks. Kirjuta tafkaaudio (ätt) gmail.com

Mõnusaid helivõnkeid kaamoseperioodiks!







pühapäev, 15. oktoober 2017

Tutikate Estonia 35AC-021 kõlarite unboxing

Silmasin ostumüügiportaalis ühte ähmast kuulutust, kus pakuti väidetavalt tutikaid Estonia aktiivkõlareid.
Mõtlesin kohe 25АСА-II kõlarite peale, mis iseenesest väga ahvatlevad ei ole.
Tavaliselt eiran sellised kuulutusi, kuid seekord otsustasin lähemalt uurida.

Pika selgitamise peale selgus, et tegemist on hoopistükis ainuõigete 35AC-021 kärgbassidega kõlaritega, veel originaalpakendis ja avamata. Ei mõelnud üldse pikalt ning soetasin need ära.
Mõtlesin, et tutvustaks natuke, mis sellises ajaloolises pakendis ka on.

Ja rändame siis korraks ajas tagasi ja sukeldume kastidesse, mis tulid 1990. aastal Punase RET'i tehasest.


Kastidel on peal kirjad, mis lubavad samasuguseid kaste üksteise peal mitte rohkem kui 5tk hoida. See ilmselt paneb paika kõlarite raskustaluvuse, ehk 24 x 5 = 120 kg. Korralik täiskasvanud mees saab seega vabalt kõlari peal istuda.


Avades kasti ülevalt, vaatab ühes kastis meile vastu tehniline pass, milles on tehnilised andmed, igasugu garantii, paki sisu, palju muud vene keeles ning kõlarifiltrite skeem.


Mõlemal kõlaril on kaasas kõlarijuhe, korraliku isolatsiooniga ja stiilselt kokku pakitud, nagu pildil näha.


Ahjaa, kastidel oli peal ka hind ning 160 rubla asemel oli peale märgitud soodushind 140 rubla. Pildilt on ka näha, miks see soodukas oli - riidest kõlarikatete asemel olid ainult nende raamid. Tavaliselt see Estonia omanikku ei morjenda, sest ei tea palju inimesi, kes neid kasutaks. Pealegi annab see vajadusel võimaluse tänapäevane akustiline riie asemele panna, mis peaks heliomadustelt isegi parem olema.


Kõlareid ise tutikatena on väga vinge vaadata. Uueväärsust reedavad pleekimata plastikkatted ja spoon ning erinevatel plastikdetailidel on veel pisikesed tehase jääkjupid küljes, mis muidu ajaga ära kuluvad kui keegi neid ise just ära ei võta.



Võrdluseks viis aastat noorem vennaraas: 1990 aasta (seeria number 80529) vs 1985 aasta (seeria number 1377).


Ja nüüd saab elus esimest korda Estonia kõlareid sisse mängida :)
Tänan, et minuga korraks ajas tagasi rändasid!

reede, 22. september 2017

Estonia kärgbassi 50гдн-1 tsentreerimine

Vahel juhtub, et bassikõlar krabiseb või sahiseb naljakalt.
Vahel on põhjuseks praht võnkepooli vahel.
Vahel on põhjuseks vigane sukk.

Vahel aga, on põhjuseks hoopis see, et valjuhääldi liikuv osa on tsentrist väljas ehk võnkepool käib magnetpilus vastu magnetit.

See võib juhtuda, kui valjuhääldit helivõimsusega kuritarvitada.
Raskema liikuva osaga valjuhääldite puhul võib ka gravitatsioon seda koostöös ajahambaga põhjustada. Sellisel juhul aitab vahest, kui valjukas oma pesas 180 kraadi keerata.

Mõnikord ei ole aga muud teha, kui kirurgi mängida ehk valjukas lõhki lõigata ning uuesti ära tsentreerida.



Ja seekord sattuski just see viimane variant!

Ega pikka juttu ei teinud, kunagi olen seda protseduuri sooritanud, ent otsustasin end veidi internetis meetodite ja vahendite näol harida ning leidsin väga hea variandi, kuidas valjukat tsentreerida.

Selleks võtame valjuhääldi kastist välja, eemaldame juhtmed ja plastikkatte.


Eemaldame kaitsevõre koos plastiliiniga.
Ettevaatlikult meelitame kummilõdviku valjuka korvi küljest lahti. Selleks kasutame väiksemaid sõrmi ja midagi teravamat näiteks noa või kruvikeeraja lapik ots. Tegelikult teeme kõiki asju ettevaatlikult, seega ma ei hakka seda sõna siin korrutama.

Lõdvik on liimitud elastse kummiliimilaadse liimiga, vajadusel tilgutame näiteks alksi vahele, et hõlbustada seda protsessi. Õnneks tuleb see hõlpsasti lahti.
Puhastame nii valjuka korvi kui kummilõdviku ära. Valjuka korvi teeme küünelakieemaldajaga puhtaks, lõdviku alkoholiga, näiteks.



Nüüd tuleb põnev hetk. Lisame pesulõksud nelja vastassuunda toetamaks kummilõdvikut vastu korvi. Vajutame ükshaaval kärgplaadile samadesse äärtesse kus pesulõksud ja kuulame, kas võnkepool käib vastu. Kui kuskile käib vastu, siis kohendame lõdvikut pesulõksude all ja proovime uuesti.
Samamoodi vajutame ka kärgplaadile alt poolt, et simuleerida võnkepooli liikumist ettepoole ning kuulame taas.


Mäng käib millimeetrite peale ja tegelikult ka vähem, seega nõuab täpset seadistamist.
Kui nüüd kõigist neljast suunast käib ühtemoodi ja mitte vastu, siis lisame igaks juhuks ühed pesulõksud, et lõdvikut paremini paigal hoida.
Kontrollime taas, et kummilõdvik kogemata nihkunud pole.


Peale seda hakkame kummilõdviku alla liimi lisama, kus pesulõkse pole. Kasutame näiteks Moment 88 liimi. Väga elastne, ei kuiva hetkega ära ja lihtne eemaldada, kui jääke peaks tekkima. Pintsliga kanname liimi ühtlaselt mõlemale pinnale.
Laseme liimil natuke vabas õhus olla. Selleks võime pastaka või midagi vahele panna, et kuivamisvastase aine aurud välja pääseks.
Pressime kummilõdviku vastu korvi kenasti, niiet tunneme kuidas liim oma head tööd seal all teeb.
Kontrollime taas, ega kummilõdvik kogemata nihkunud pole.



Kui need ääred on tehtud, siis hakkame lõkse ära võtma ja nende alla liimi lisama. Lisame igaks juhuks ülekattega eelmistesse kohtadesse, et kuhugi puudu ei jääks.
Kontrollime vahepeal, ega kummilõdvik kogemata nihkunud pole.



Liim haakub üsna pea kinni ning nüüd vajutame tugevasti liimitud äärtesse, et liim oma rolli siin elus täidaks.
Igaks juhuks kontrollime viimast korda, ega kummilõdvik kogemata nihkunud pole.

Puhastame kärgplaadi ja hooldame kummilõdviku silikoonõliga. Valjukas tänab vastutasuks bassiga veel aastaid.



Paneme valjuhääldi kokku ja laseme liimil 24 tundi surve all seista, et ta hoolikalt oma tulevaste tegude üle järgi mõtleks.



Kui kõik on õigesti tehtud ja ebaõnn meid ei saada, siis 24 tunni pärast naudime taas võõrhelivaba bassikõlarit!