Plaadimängija Pioneer PL-Z82 80datest on üks lihtne ja lollikindel pill. Aga tundub, et paarkümmend aastat külma ja kuuma, kuivust ja niiskust väsitab rihmajami ära.
Lahendus on lihtne - veebist saab tellida uue rihma ning vahetuse võib isegi enne hommikust kohvi ära teha.
Pilust on näha, et uus rihm on ilusti mootori küljes.
Ega me tegelikult vinüülilt muusikat ei kuula, aga sõber ostis mõned aastad tagasi omale esimese isikliku vinüüli, mis oli nüüd pikalt riiulil seisnud. Panime mängima ja nautisime seda erilist vinüüliakustikat, mis toa täitis. Hakkas isutama küll vinüüli järgi tegelikult.
Ja ta mängib väga hästi High Contrasti "Made It Last Night" 45rpm LP'd. Nüüd on heli otsast lõpuni analoogkujul, nagu ennemuiste.
Olime sõbraga juba aastaid kivis olnud. Ehk põhivõimenditena kasutanud 90date Technicsi kivivõimendeid:
SU-V660
ja SU-V470 PXS Cap
Need teenisid meid väga hästi ja ustavalt.
Üks hetk tuli mul suur isu analoog VU-meetrite järgi ja hakkasin kuulutusi sirvima. Leidsin peatselt aparaadi, mida sooviks omada:
Technics SU-7700K mudeli nimeks. See aparaat on üle valatud hurmava 70date disainiga, tootmisaastaks 1978! Näeb pentsikult stiilne välja ja on väga kvaliteetse disaini ja sisuga:
Metallist kõrgläikega kroomitud nupud.
Nupp mis lubab VU meetritel ka vaiksel helitugevusel reipalt liikuda.
Detailsed analoog VU meetrid, mis üsna täpselt muusika taktis liiguvad.
Pehme kollakas VU meetrite taustavalgus.
Isegi lõpptransside jahutusradikas seest on ülivinge poolmatt tooniga.
Lõpptransside paarid on hästi eraldatud vastavalt punase või musta kirjaga.
Võimendi käib väga vingelt ja peenelt lahti.
Korrektselt mõõdetud vähemalt 2x50W võimsust 8 oomi peal, mida toetab suure varuga sobitatud trafo.
Hindan 70date tehnika manuaale, kus mittetehnika teadja kuid osavate kätega inimene saab pilli juhendi järgi hooldada. Manuaalid on tõesti pädevad.
Noh nagu tänapäeva mõttes Apple toodang väga hästi läbimõeldud disainiga, kus pisiasjadele rõhku pandud.
Andsin aparaadi mõneks ajaks sõbrale kuulata ja tutvumiseks. Tundub, et tegemist on aparaadiga, mis hakkab väga hästi külge. See heli võrreldes kivivõimendiga on hoopis teisest puust, eriti hästi tunda instrumentaalmuusika puhul. Bassihelisi genereerivad pillid kõlavad väga jõuliselt ja võimsalt, muusika on oluliselt elavam kui kaks dekaadi uuema Technicsi pilliga. Elektroonilise muusika puhul vahe nii märgatav pole.
Ja enam endise võimendiga sõber kuulata ei tahtnud. Võtsime Ebay lahti ja leidsime sama eksemplari ning tellisime ära. Tuli koos stiilse tuuneriga, mille endale omistasin, kuna mulle meeldib see atmosfäär, mille analoogtuuner toas loob. Sõber on rahul sellega, kui veebist Raadio2'te kuulata saab ja tehing sobis mõlemale. Tulime kivist välja ja nüüd oleme transis.
Kahel eksemplaril olid mõned pisikesed erinevused:
Puidust korpuse jahutusavad erinesid
Lõputransid Ebayst tellitud eskemplari puhul ei omanud NEC tähist.
Ebay variandi puhul olid osad lüüdid suurema pingetaluvusega, 50v vs 64v näiteks.
Aga mis ma siin niisama vatran, me ikka tegime nende võimenditega ka midagi:
Praktiliselt kõik nupud tegid peale oma sihtpärase tegevuse ka midagi ebameeldivat. Balanss kõikus, nupud tekitasid raginat ning lülitusid ebatäpselt. Kõik nupud ja potekad said puhastuse. Loudness nuppu päris korda ei saanudki, aga see on meiesuguste kaliibermeeste puhul alati OFF asendis :)
Kõlariterminalid tagapaneelil olid ebamugavad ja tagasihoidlikud, ei hoidnud kaablit hästi kinni. Asemele panime sellised, mis tulevad toime ka jämedama kõlarikaabliga ja hoiavad seda turvaliselt endas ning näevad võimendile vastavalt massiivsemad välja.
Millegi pärast minu eksemplaril oli ütlemata naljakas pistik pandud, asemele läks korralik heavy-duty pistik, mis kindlalt pistikupesas püsib ja tagab katkematu voolu seadmesse.
Lüüte hetkel vahetama ei hakanud, midagi koledat seal vastu ei vaadanud. Võtame selle siis ette, kui häirima hakkab.
Enamik Technicsi 70-90 pillide tüüpvigadeks on väsinud relee. Müüakse turul uusi asendusi. Sümptomiteks on heli ärakadumine eriti vaiksel kuulamisel ühest või mõlemast kanalist ning katkendlik heli. Nõnda käitusid ka need võimendid. Peale asendust oli heli eriti värske. Nagu ikka peale igat väikest tuuningut: Bassid võimsamad ja sügavamad, heli ruumilisem, kõrged täpsemad, vokaal veel selgem!
Minu võimendi oli veel müstilise boonusega ja siin küsiks laia silmaringiga inimese abi!
Härrased, kui keegi rootsi keelt oskab, võiks aidata tõlkida, mis siin täpselt kirjas on. Loen välja, nagu oleks mingit eelastet modifitseeritud, aga skeemi peal ei märka mingeid muutusi. Julgelt võib kommentaaridesse või meilile tafkaaudio@gmail.com kirjutada :)
Need võimendid on tehnikatoas väga domineeriva iseloomuga - Sisse-välja lülitades saadavad laiali korraliku EMP laengu, mis lööb kõik külgeühendatud USB seadmed arvutil paariks sekundiks rivist välja :)
Tänane eripakkumine on VU meetrite mahlakas kontsert, mida saadab Leo Moracchioli mängimas Adele kuulsat pala Hello.
Lähitulevikus liigun võimendi sisendist vastuvoolu ehk olen enamus aega kuulanud muusikat arvutist ja kirjutaks natuke helikaartide/DAC teemal.
See lugu räägib, kuidas üks hooleta jäetud võimendi taas säravaks viksiti ja uue omaniku leidis.
Oli vaja üle pika aja Tallinnasse minna ja aega parajaks lüüa. Väga lihtne on sellel linnal oma tumedat külge näidata - närviline, kiire, halastamatu, ükskõikne, haisev ja liiga uhke. Sellest hoolimata otsustasin sõita tervelt tund aega ühistranspordiga, et minna vaatama ühte võimendit, mis netikuulutuses silma hakkas.
Mind tõmbas selle võimendi juurde disain ja aastakäik - analoog VU meetrid ning 70dad. Nuff said? Ei? Ok ma seletan mõne aja pärast, miks see nii hea on.
Võim oli aus ja mängis ning lõime käed, lubasin, et auto tuleb sellele järgi. Läbi kivide ja kändude see lõpuks juhtuski - sõber Tallinnast suutis ta ära tuua. Soovitasin tal seda võimendit kodus kuulata. Estonia kõlarid ja Odyssei 010 võimendi mängisid koos tol ajal:
Mis pole ka paha. Aga läks nii, et helistab samal õhtul teatega, et Hitachi avas tema silmad, eelnevalt Odysseiga puhta seapatuelu elanud. Punane pill alla neelatud.
Võimendi siis müüs ennast praktiliselt ise maha. Aga ma tahtsin seda ise ka kuulata ja no näpud sügelesid, et pillile veel viimane lihv anda ja garanteerida pikk eluiga.
Pill oli seest vägagi puutumata, kuni 39 aastat tolmu seal.
Läksin õue ja puhusin selle nostalgilise tolmu omale näkku, hõõrusin hambaharja ja tolmulapiga veits siit ja sealt ja läksin tuppa tagasi. Transid läikisid vähemalt.
Korpuse kruvid kenasti toorest jõudu karpi koguma. Ja noh, et kuhugi toanurka ka laiali ei veereks.
Üks põhiteemasi oli VU meetrite valgustuse vahetus, vanad olid läbi põlenud. Originaalid olid muidugi pandud oh jes made by custom Hitachi only from 1977 - valgustid, mida kusagilt väga pole saada enam.
Õnneks see roheline originaalvalgustus on väga kole. Ma muidu austan originaalkonditsiooni taastamist, aga see roheline on tõeliselt rõve valgus. Muidugi ei tule sinna ossi LED'e, mis silmad ära söövitab, vaid klassikalised soojad hõõgniidid, mis ka õhtutundidel õrnalt silmi paitavad, samal ajal kui VU meetrid ossimussi taktis käivad.
Rattal oli mul taas kumm töss ja seetõttu käisin jala edasi tagasi linnas, aga leidsin sobivad valgustid üles, 12v 83mA hõõglambid (Pildil on testimiseks 14v katsetuseks)
Väike teepaus vahepeal. Sedapuhku niisutan kurku suvilast saadud piparmündi ja nurmenukkudega. Räigelt hea.
Teelonks käivitas multitääskingu immuunsüsteemi parandamise ja kehaniisutusega ning teadlik pool minust saab nüüd nupud ära puhastada ja õlitada. Ikka süstaldega, ikka rõõmsalt, ikka Cutasepti ja Mobil 1 5W-40'ga.
Ilusad puhtad transid niisama vahepeal hea näidata.
Ja atmosfääriline pilt tegevusest
Edasi esipaneeli ja nuppude puhastus Aasiakatkudest ja muudest plasmoodiumitest.
Põhimõtteliselt võib võimendi kokku laduda, sest muus osas ta mängib väga hästi.
Ma tooks selle võimendi puhul spetsjomm välja tema nuppude feedbacki, absoluutselt iga nupu liigutus tuletab meelde su kõige magusamaid (märgi) unenägusi. Et oma veendumusi kinnitada, kutsusin külla Sõltumatud Helitehnika Nuppude Testijad (SHNT grupp), kes omapoolse ülevaate allolevas videos andsid
Lisan ka selle toote andmed siia otse passist. Võimsusnäitajad ei ole paberil kuigi aukartust tekitavad, kuid sellest ei tasu end heidutada, ta suudab kõlarite ja bassikäiguga väga meeldivalt toime tulla. Võimendil on tõesit mõnus tämbriosa, mis kõrvu kallistab.
Paar pilti ka kaunist disainist. VU meetrite valgustus sai ju täiega kena? Roheline oleks rõve olnud.
Ja lõpetaks selle postituse võimendi esitlusega. Täna mängib ta meile suurepäraselt 2 Quick Start - Teine Pool. Kui te pole veel 2 Quick Start kontserdil käinud, siis soovitan, äge on. Seniks soovin teile parimaid helisi kõrvu paitama.
[Tegelikult see valgustus nõnda küll ei värele, chill]
Mõtlesin kirjutada pisut ühest võimendist. Käesolev kirjatükk on ainult minu isiklik arvamus ja kokkupuude (Mida on mõjutanud ja ära ostnud paljud inimesed), seega puudub siin nii objektiivsus kui ka subjektiivsus.
Võimendiks siis potekaime Odyssei 010. Rahva seas notoorsust kogunud ka Olümpaakose nime all oma massiivsuse ja robustsuse tõttu.
Tuli ta Kiievist 80datel ning nagu ikka nõuka ajal, toodeti samas tehases ka erksalt sõjatehnikat. Asjapulgad teavad temast kindlasti kahte fakti - Stabiliseeritud toide, mis annab stabiilsema võimsuse ja madalamad moonutused ka järsema bassimuusikaga ning takistite peale ehitatud potekad, mis reguleerimisel garanteerivad muljetavaldava täpsuse. Mõlemad on nõuka tehnika kohta haruldased omadused.
Minu käest on läbi käinud erinevad eksemplarid.
Erinevad...
Eksemplarid...
Kui proovida seda instrumenti pildistada, siis ei ole üldse lihtne välja tuua temas seda ilusat või graatsilist poolt, ta ehmatab igal pildil oma robustsuse ja massiivsusega. Juba pildilt vaadates ei teki üldse huvi teda tassida näiteks. Ekraanilt lugedes 15kg ei tundu küll kontimurdev raskus, aga tassides on täpselt selline tunne, et ta võiks 15kg kergem olla.
Ometi oma kuldset puberteediiga meenutades mäletan, kus kuttidega sai teda ühest elamisest teise tassitud, kõik tahtsid teda kuulata. Pimedas tassides ei tule keegi plõksima, kuna sellega võib vabalt inimese puruks visata. Politsei eest tasub samuti varjata, nõuavad selle instrumendi dokumente, vajadusel konfiskeerivad kui tundmatu ohtliku seadmena. Eriti põnev oli teda ühest Haapsalu linnaotsast teise vedada, mälukaim marsruut pildil näha.
Helist rääkides, mulle isiklikult pole selle võimendi tämbriosa kunagi väga meeldinud, selle võimendi jõud tuleb esile alles valjemal helitugevusel, vaiksel kuulamisel tundub ta tagasihoidlik. Kuna tal võimsust siiski enam kui piisavalt, on temaga väga edukalt ära peetud valjemad sünnipäevad. Tasub vaid meeles pidada, kui sa ei taha võimendile kabiplekk olla, siis
Anna talle piisavalt jahutust
Pargi ta kuhugi, kus peolised teda näppida ei saa
Enne kui sisendijuhtmeid näppima lähed, keera volüümos maha või lülita võimendi üldse välja.
Overload tuluksed ei ole selle jaoks, et peole valgusefekti lisada
Vahetult peale ühe filigraanse võimendi nuppude degusteerimist kutsusin külla ka Sõltumatud Helitehnika Nuppude Testijad (SHNT grupp) kes oma hinnangu võimendile andsid. Too eelmine filigraanne võimendi (Tuleb varsti juttu) viskas lati kõrgele. Nende halastamatu ja kompromissitu review näha järgnevast videolõigust.
Ärge SHNT grupi madalalaubalisest ent professionaalsest kriitikast laske enda meelt heidutada, Odyssei 010 on nii minule kui ka mu tutvusringkonnale pakkunud siiski häid muusikaelamusi!
Kokkuvõtvalt siis:
+Stabiliseeritud toide
+Potekad on takistite peal, mis on ka tänapäeval hi-end valdkonna teema.
+2x50W 8 oomi peal on koduseks kasutamisks enam kui küll.
+- Massiivsus. Tassimiseks no-no, aga mass näitab, et tegemist pole tühikargajaga.
-Naisi selle võimendi välimusega ei rebi
-Taavile ei meeldi selle tämber (keda kotib?)
Andmed lõpetuseks:
Nominaalne väljundvõimsus kanali kohta: 50 W / 8 oomi Maksimaalne väljundvõimsus 10% moonutuste juures 85 W Moonutused vahemikus 40-16000 Hz: 0,05% Kaal: 15 kg (Valetavad või siis minu eksemplarid on seest neutron tähti täis olnud)
Vahvat sügist seniks!
Tulevad ikka veidrad mõtted mõnikord pähe. Lugu siis selline, et 70date lõpus, kui paps veel noor ja kuumavereline oli, ostis ta oma esimesed kõlarid - nõukaaegse loovusega oli nende nimeks pandud 5AS-505(või 3AS-505). Tol ajal oli tegemist tagasihoidlikumate fullrange kõlaritega, ehk siis ühe valjuhääldiga kast, mis pidi hakkama saama kõikide sageduste esitamisega.
Juhtus aga vastuvõetamatu lugu - peale 37 aastat laitmatut töötamist lakkas üks valjuhääldi siiski häälitsemast. Kuna ettevõtet sellisel kujul enam alles pole, kellele seda ilmselget tehasepraaki kurtma minna, oli ainuke variant ise käed külge panna.
Nende kõlarite juures meeldib mulle nende paras suurus, samuti see robustselt kõrgläikega vineer ning vanakooli riidest katted.
Papsi jaoks on tegemist muidugi sentimentaalse väärtusega ja kerge südamega ta neid ära ei raatsinud visata.
Kuna kujutlusvõime hakkas päris elavalt tööle, otsustasin nendest kõlaritest väärtuslikud muusikaesitajad taas teha. Tegemist on kindlasti säästu projektiga, kuid rõhku panin pisidetailidele.
Kogusin kokku vajaliku mandi:
Valjuhääldiks valisin sakslaste Visaton BG17
Erinevateks kinnitusteks vaieldamatult mustad uputatavad sisekuuskantpoldid ning tõmbemutrid vastukaaluks.
Uus musta värvi akustiline riie esipaneelile, mis võiks säilitada vanakooli disaini ja suurepärane võimalus lahti saada sellest vanast aja jooksul rotistunud riidest.
Mis mulle nende kõlarite juures üldse ei meeldi on need ülemäära perforeeritud tagapaneelid, kust kõik hea heli kaduma läheb. Seega tulevad ka uued tagapaneelid, keldris ootab ilus 18mm vineer töötlust. Sellega seoses ka tihend tagapaneeli jaoks, eesmärgiga kastid helirõhukindlaks teha. Ideaalselt sobib selleks Bauhofist miski põnevam aknatihend.
Vana kõlar oli nõuka standardite järgi mõõdetud 3 või 5W(vatti, võimsusühik) ning Visaton julgeb pakkuda enda omale uhkelt 30W. Et nüüd selle pea kümnekordse võimsuse kasvu tulemusena tuba ootamatult vineeripilpaid täis ei oleks, tuli ka kasti veidi liimiga tugevdada ning igaks juhuks ka hermeetikuga üle käia (võimalikult õhukindlaks).
Tühi kastisein seestpoolt koostöös kõlariga tekitab tihti sobimatut kuminat heli sisse. Selle jaoks sobib suurepäraselt mõni pehmem materjal, ise kasutasin seekord vilti. Vildi eesmärk on summutada kasti sees tekkivaid helilaineid, mida kuulaja tajub liigse kumina näol helis.
Ja tordi peal käib ka kindlasti maasikas. Kui sa nägid mandivirna hunnikus midagi rohekat, siis tegemist on võimendiga. Mis selle projekti juures suuremat huvi tekitas oligi proovida ise aktiivkõlarid nendest teha. Kõlaritel läheb vaja ainult voolu ning näiteks nutitelefoni, aiPäädi, arvutit või mõnda muud signaalallikat, et tuba täita heliga. Tegemist on digivõimuga võimsusega 2x12W (2x15W tegelikult). Töötab 12V toite peal ning kivi on tal tõeliselt hea TA2024, mis ka heligurmaanide poolt heakskiitu saanud. Toiteplokiks sobib suvaline 12V läpaka või mõne muu seadme toide, millel võiks voolutugevus olla ca 3A(või rohkem). Võimendi on märkamatult ühe kõlari sees ning selle kõlari tagapaneelil järgmised IO pesad:
Vooluadapteri jaoks sisendpesa
Helisignaali jaoks kuldsed RCA pesad
Kuldsed kõlariklemmid, millega signaal võimendist ka teisele kõlarile viia.
Teisel kõlaril kuldsed kõlariklemmid võimendi sisendi jaoks.
Tagapaneelil on kõlarite parameetrid kirjas. Kuna need kirjad ei vastanud enam tõele, tegin oma tagasihoidliku venekeele oskusega puusalt uute parameetritega sildid.
Piltidega olin veidi tagasihoidlikum, ent väike kokkuvõtte valmimisprotsessi kohta videona täitsa saadaval. Enda poolt soovin teile mõnusaid vibratsioone.
