Maha põlenud Estonia UM-010 taastusjuhend

Üks härra pöördus mu poole sooviga pere reliikvia Estonia 010 eel- ja lõppvõimendi ellu äratada.
Hindan selliseid austatud reliikviaid ja võtsin väljakutse vastu.

Keskendun siin artiklis eelkõige lõppvõimendile ja proovin tavapärasest detailsemalt kirjeldada parandusprotsessi.

Kahjustuste kaardistamine
Külma higi vääriline on see pinge, kui teed kindlaks, kas keegi on "üritanud" võimendit juba paradanda.
Tehase plommid olid võimendil küljes, mida kinnitas ka sisemine vaatlus, et keegi polnud seda ilmselt näppinud vahepeal. Külm higi taandus.

Teisena vaatasin, mis kahjustustega pill on.
Visuaalselt hakkas silma kohe see, et ühel kanalil on kolm takistit maha põlenud, mis ka kinnituseks üle mõõtsin.

Üldjuhul tähendab see seda, et ka lõputransid on maha põlenud selle võimendi puhul.

Jootsin mõlema kanali lõputransid küljest ning hakkasin korrasolekut kontrollima.
Ise kasutan testimiseks kõige lollikindlamat dioodmeetodit LINK
Kuid lähitulevikus soetan seadme, mis aitab natuke hõlpsamalt transistoreid testida.

Kahjuks tuli välja, et ka teise kanali lõputransid on läbi põlenud.
Estonia võimendi on iseloomult selline, et tihti koos lõputranssidega põlevad ka läbi mitmed eelastme transid kui just kaitse piisavalt kiiresti ei suutnud reageerida ja seda ära hoida.

Seega järgmise sammuna tuleb liikuda mööda skeemi järgmiste transside juurde, need välja joota ja samuti ära testida:

Skeemilt siis vaadates VT5, VT6 edasi VT30, VT31 jne.
Kaardistamise tulemused

• Paremal kanalil maha põlenud:
• R107, R108, R70 
• Lõputransid kt818gm/kt819gm
• VT26 kt3102a
• VT30 kt630A
• Vasakul kanalil maha põlenud:
• Lõputransid kt818gm/kt819gm

Kõige hullem nagu ei olegi, olles lugenud ka teiste kogemusi kus mahapõlenud detaile on tihti oluliselt rohkem.

Lisaks kontrollisin üle, ega dioodid radikal polnud maha põlenud, õnneks olid korras. 

Asendusprotsess
Estonia lõppvõimendi puhul on väga tähtis leida võimalikult sarnase võimendusteguriga (hFE või β) transi paarid mõlemas õlas, muidu on reaalne võimalus, et pilli ei saagi häälde.
Näiteks transid VT9, VT10 võiksid olla sarnased, VT30, VT31 sarnased jne.

Vene transsidega on see eriti keeruline, sest kvaliteet ning parameetrid kõikusid väga palju. Võis kaasa tunda tol ajal tegutsevatele elektroonikutele, kus üks mitmest pudelikaeladest olid viletsad detailid.
Üks tuttav elektroonik aitas siinkohal hädast välja ning leidis mulle nii paaris lõputransid kui ka takistid, mida kohe kohalikus poes ei olnud saada.
Transside asendused olid järgnevad:

• Lõputransside kt818gm/kt819gm asemele tulevad kt865a/kt864a. Neid pandi ka uutematele Estonia võimenditele hiljem. Parameetritelt sarnased ja kohati isegi paremad.
• kt3102a asemele kt3102ž
• kt630A asemele BC300 ning kuna transid tuleb paari panna, siis läks ka selle paarilise VT31 asemele BC303. Mõlemad transid olid Oomipoes olemas.

Valmistumine häälestamiseks
Loomulikult tuleb kõik vanad lüüdid skeemiplaadil välja vahetada.

Enne pilli sisselülitamist tuleb skeemilt veel lahti joota lõputransid, et vältida mahapõlemist.

Häälestamisprotsess
Nagu iga muusikariista puhul, nii ka võimendite puhul on tähtis, et pill oleks hääles. Kahjuks ei ole tegemist kitarriga, kus pingutad keeli, kuni mängib õiget sagedust.

Siinkohal oleneb edu suuresti sellest, kui hästi on transid paari valitud.
Häälestamiseks on vaja reguleerida järgnevad:

• Väljundi null. R56/R59 reguleerib. Mõõdetakse testeriga maa ja e31/e34 vahel. Releed peavad olema väljalülitatud asendis. Kuna näit muutub võimendi soojenedes, siis vaja näitu reguleerida ja korrigeerida 10-15 minuti jooksul. Ideaalis võiks see olla 0mV, aga teatud kõikumine on lubatud.
• Lõputransside baaspinge, mida reguleerib R71/R72 ja mõõdetakse takisti R104/R107 pealt. Selle võiks ohutult sättida 0,5V peale.

Mõõtsin veel erinevate transside pingeid, mis skeemis oli välja toodud, et veenduda nende korrasolekus.

(Ma hiljuti vaatasin omale uue testeri ja avastasin, et pildil olev ustav tester, mis mind on teeninud ca 10 aastat maksab umbes 1€. Õnneks on ta seniste ülesannetega suurepäraselt hakkama saanud)

Kui reziimid püsivad stabiilsena, siis võiks lõputransid külge ühendada.

Kuna mul lagunesid lõputransside eemaldamisega plastikust isolaatorseibid ning vilgukivi isolaatorleht tükkideks, oli vaja uued tellida ja paigadalda. Samuti oli termopasta kivistunud ja ei toiminud enam nii, nagu ennemuiste.

Transi ja vilgukivi vahele läks õrn kiht termopastat, samuti vilgukivi ja radika vahele. Transside kinnituspoldid said uued isolaatorseibid.

Muidugi pinnad eelnevalt puhastatud.

Lõputransid küljes, ühendasin võimendile veel voolumõõtja külge, et varakult näha liigtarbimist, mis tähendab, et midagi on valesti ja saab kiiresti võimendi välja lülitada ja loodetavasti ilma, et midagi maha põleb.

Esmalt tuleks võimendi lühiajaliselt ainult sisse lülitada (2-5sekundit max) ning mõõta kohe väljundi 0 ning lõputransside algvoolud ning jälgida võimendi tarbimist.

Õnneks kõik oli kombes ning häälestasin väljundi nulli ning algvoolu.
Algvoolu mõõtmisel tuleb silmas pidada, kas tegemist on 4 oomise (vanem variant) või 8 oomise variandiga.

Pildil on kõrvuti mõlemad variandid ning üks suur erinevus paistab kohe silma. Kas leiad selle?

Antud võimendi oli 4 oomine, millel on lõputransside emmittertakisteid 3tk 1 oomised paralleelselt, mis teeb kogutakistuseks 0.333 oomi.
Kuna lõputransside algvooluks on määratud 50mA, siis seadistamiseks potega R71/R72 keerata E29-E30/E33-E36 vaheliseks pingeks 17mV (50mA=17mV/0.33oom)

Jälgime kõiki näite jooksvalt kuni võimendi saavutab töösoojuse ning anname talle ka veidi muusikalist koormust ning veendume, et näidud püsivad.

Hurra ning võimendi mängib nii retro muusikat:

Kui ka tänapäevast tehnomuusikat:

Töökindluse parandamine ja muud tegevused
Ideaalis saab veel võimendil häälestada voolupiirajat ning kaitsesüsteeme, kuid kuna pill toimis väga hästi, ei hakanud neid timmima.

Küll aga on kõigil Estonia lõppvõimenditel üks ohtlik viga küljes. Nimelt, kui midagi peaks sisendijuhtmetega juhtuma või keegi töötaval võimendil sisendit näppima, siis on väga suur oht, et võimendi põleb maha!
Selle lahenduseks on sisendkondede (skeemiplaadil c1 ja c2) mahtuvust vaja suurendada ning 270pkf asemele läksidki 680pkf kondekad, mis selle probleemi ära lahendab.

Keda huvitab rohkem, siis siin on tublid Elfa foorumi kasutajad edukalt katseid teinud: https://www.elfafoorum.ee/threads/45239-Estonia-UM-010-lollikindlamaks

Kindlasti ei ole see kõige parem juhend, aga antud võimendi remondiks toimis ideaalselt.
Allpool veel üks pilt värskest reliikviast tänulikus režiimis:

Estonia 010 tuuner

Olen omanud ja timminud mitmeid Estonia 010 võimenduskomplekte, kuid harva on käte vahele sattunud Estonia tuuner.
Sellist tuunerit nägin üks päev soodsa hinnaga müügis, mis oli küll väsinud seisus, kuid mis kõige tähtsam - mängis tänapäeva FM jaamu ja stereos!

Tirisin pilli koju.
Tegemist on välimuselt vähemlevinud variandiga, kus plekist kate ei ole mitte õrn rohekas vaid õrn beež. Samuti on esipaneel läikiva väljanägemisega mitte matt ning poteka nupp ei ole lihtsalt otsapressitav vaid ka kahe poldiga kinni. Tegemist on täiesti originaalse kombinatsiooniga.
Olen ainult ühte sellist varianti näinud ja see oli sõbra kunagine 010 eelvõimendi:

Tegemist on kindlasti varajasema väljalaskega.
Tuuneril on ports nuppe, mõni müstilisem kui teine:

• APZ - Automaatse sageduse järelhäälestus. Peaks aitama jaamale tagasi lükata kui tahab ära hüpata. Asub tagapaneelil.
• Kalibr - Salvestusnivoo paikapanemiseks. Tagapaneelil on poted gain jaoks.
• MLP - peaks olema sama, mis multipath tuning indicator, ehk aitab suunata antenni minimaalse müra järgi.
• BŠN - Jaama otsing on natuke viisakam kuna eemaldab sahina jaamade vahel
• Galnjeje stereo - Täpset funktsiooni ei tea, aga eemaldab natuke müra kui alla vajutada.
• mono - Mono heli
• MA - Tundub funktsioneerivat ainult juhul, kui "CV" ehk AM skaala on aktiveeritud, aga täpset funktsiooni ei tea.

Kui kellelgi on täpsemaid teadmisi nendest nuppudest, võib vabalt kommentaarides jagada.

Asusin diagnoosima ja vigu kaardistama.

Peale vaadates olid suurimad probleemid välimusel:

• Toitelüliti kattenupp puudu
• Kaitsmepesa kate puudu taga
• Tagapaneelil lisajaama timmimispotel kattenupp puudu
• Üleüldiselt must väljanägemine

Imekombel tundus valgustus täitsa töötavat. Üllatuseks avastasin, et tuuneril on skaalavalgustus ka olemas, seda on muidugi alles hämaras näha.

Tänapäeva seadmetel on LED valgustid nii eredaks keeratud karjudes tähelepanu järgi.

See tuuner tuleb aga sellest ajast, kui valgustusel keskenduti pigem praktilisusele - seda on näha pimedas, just siis kui vaja. Päeval linnas ju ka kaugtuledega ei sõida.

Funktsionaalsuse poolt testisin kasutades antenniks jupp kõlarikaablit.
Tuli välja, et kanalid hüppasid küllaltki lihtsalt oma sageduselt ära.

Alustasin siis ikka klassikast - lüütide vahetusest. Edasi potekate puhastus (põhipote, mida reguleeritakse suurest tuuningunupust ees ning lisapoted 5tk tagapaneelil kanalite mäludeks, samuti gain nupud tagapaneelil)

Otsisin ka puuduva kaitsmepesa korgi.
Sisse vaadates selgus, et osa detaile on skeemiplaadilt ära joodetud ning üks lisa skeemiplaat sinna paigaldatud, mis viitab ümberhäälestusele FM sagedusele ning FM stereodekooderile.

Eemaldasin esipaneeli ning tegin kõikidele elementidele korraliku puhastuse ja loomulikult ka esipaneelile.
Määrisin ka rullikud ning põhituunimisnupu ära, mille peal tuunimisnöör sõiti. See juhib seda põhipotet. Pote ise asub hoopis skeemiplaadi keskel, mitte suure nupu taga, nagu süütu pilk eeldaks.
Selle esipaneeli nupu taga on raskus, et jääks tunne, nagu liigutaks midagi rasvast ja viskoosset.
Sama nöör juhib ka esipaneelil liikuvat sageduse indikaatorit.

Eemaldasin ka tagapaneelilt selle suure kohmetu AM antenni.

Lõpuks kõik kokku panna ja pill laulab väga kenasti!

Radiotehnika s70 taastamine vol2

Eelmises blogipostituses kirjeldasin S70 kõlarite tehnilise poole taastamist.
Seekordses postituses jätkan nende kõlarite taastamist, täpsemalt siis kasti ja välimuse.

Kõlarite seis selline, et ühel kõlaril oli juba uus spoonkleps peal, mis üllatavalt sarnane originaalile.
Teisel kõlaril spoon täitsa puudu ja kastist üks 10cm tükk ära näritud.

Alustasime koos audiosõbraga katkise tüki üles ehitamist. Valisime selleks fiiberpahtli, mis sobib suurepäraselt konstruktsiooni taastamiseks.

Tehnika on lihtne - pahtli paigaldamine, lihvimine, paigaldamine, lihvimine... kuniks pind on rahuldavalt sile. Alloleval pildil juba hakkab looma, natuke veel teha.

Teiseks said mõlemad kastid ära hermetiseeritud, sest paraku ei ole nad juba tehasest tulles piisavalt tihedad.
Selleks siis kastide seesmised servad silikoonliimiga üle tehtud ja uus tihend tahapaneelile.

Edasi kleps-spooniga kõlar üle kleepida allolevale juhendile toetudes

Lõpetuseks nipet-näpet valjukate võred matt mustaga üle värvitud ja kummist jalad kõlaritele alla.
Tulemusega võib väga rahul olla

Ja muusikat mängivad nad mõnusalt, videos Moony - I don't know why (Jerome D'Isma-Ae remix)

Radiotehnika s70 taastamine

Üks helitehnika huviline pakkus mulle kunagi taastada tema juures seisvaid S70 kõlareid - 35AC-013. Tol hetkel soovitasin talle kedagi teist, aga umbes aasta pärast saime uuesti jutule ning võtsin väljakutse vastu.

S70 kõlarid ei ole varem mu tähelepanu saanud. See suhtumine muutus täiesti vastupidiseks, kui nendega täpsemalt tutvust tegin.

Millega siis tegemist?
Lõunanaabrite vabrikust välja tulnud aktiivsed kõlarid (st. lõppvõimendi on kõlarisse sisse ehitatud), mille elemendid on meil väga tuntud RRR valjukad - nii kõrged, keskmised kui ka bassid peaksid olema praktiliselt samad või sarnased mis S90 kõlarites ja seda on paraku ka helis kuulda - just neid kõrgeid ja keskmisi.

Lõppvõimendiks on täpselt sama, mis kurikuulsas Radiotehnika U101 võimendis lõppudeks - UNC-50-8 moodul, kuid S70 puhul on nende nimivõimsus vähemalt 35W tänu sellele, et igal lõppvõimendil on oma toide ning see on piisav.

Kast on paraku kinnine ning efektiivset mahtu kõigest 17,5L. Seda on väga vähe selle 10 tollise bassika jaoks ning seab teatud akustilised piirangud.

Nüüd tuleb aga põnev punkt. Läti insenerid leidsid sellele puudulikule kastimahule lahenduse, elektromagnetilise tagasiside(EMOS) süsteemi abil, mis oluliselt kõlaritel madalat otsa parandab. Selle sensor asub bassivaljuka sees tolmukupli all. Tänu sellele on aktiivsüsteemi kuulamisel bassimats jõuline, nagu tegemist oleks suurte kõlaritega.
Võimalus on kasutada ka passiivset sisendit, kui on soov eraldiseisvat lõppvõimendit kasutada. Kahjuks aga sellisel juhul EMOS süsteem ei tööta ning bassihelid on oluliselt kuivemad.

Mis siis mind nendes kõlarites paeluma pani?
Need on väga stiilsed - mitte ajatult stiilsed nagu Estonia 35ac-021 oma clean-looki'ga, vaid nende retro välimuse tõttu, mis toas seistes kiirgab mineviku hõngu. Seda muidugi juhul, kui kõlarid on visuaalselt väga heas korras.
Valjukatel on ümber hõbedast rõngad, mis neid veelgi esile toovad. Lisaks on esipaneelil suurelt mudelinimetus kirjas, VU indikaatorid ning keskmiste ja kõrgete reguleerimise nupud samuti olemas, mis kokku loob väga esilekutsuva terviku. Kuigi kastid on mõnusalt kompaktsed, siis bassivaljukas oma suuruse tõttu lisab kõlaritele massiivsust. Need kõlarid juba kodudisainis märkamata ei jää.

Juhtus nii, et ilma pikemalt süvenemata kõlarite vigadesse otsustasin need hoopis endale osta!
Eesmärgina taastada originaalilähedane konditsioon nii tehniliselt kui välimuselt.

Võtsin esimesena tehnilise poole ette ning kaardistasin sümptomid, mis tuli likvideerida:

• Üks kõlar ei teinud piuksugi, ainult sahises.
• Teine kõlar mängis mingit heli, kuid läbi suure ragina.

Nõuka tehnika puhul esimene tegevus muidugi lüütide vahetamine.

Vahetasin toitelüüdid, kus 4x2200mkf asemele läksid 2x4700mkf.
Samuti igal skeemil, kaasa arvatud lõppvõimendi ja esipaneeli taga olevas plokis lüüdid.

Lüütide vahetusel kohtusin esmakordselt ühtede neljajalgsetega, mis tuli asendada klassikaliste kahejalgsetega:

Tuleb välja, et keskmine jalg on pluss ning ülejäänud jalad kõik miinused. Õnneks kõik kolm miinusjalga läksid skeemis ühte kohta ning ei vajanud sildade ehitamist, seega asendus täitsa üks ühele.

Lihvisin ka relee klemmi otsad üle ning puhastasin ära, kuna relee on lahtine ning kontakt aastatega kulunud.

Tulemuseks hakkas üks kõlar ilusti tööle, teine kõlar ei teinud ikka piuksugi.

Hakkasin skeemiplaate omavahel vahetades viga lokaliseerima ning viga peitiski end esipaneeli plokis. Vahetusse läks üks transs, mis oli omadega läbi ning tulemusena hakkas ka teine kõlar ilusti muusikat mängima.

Ühel kõlaril tekitas veel trafo natuke liiga suurt urinat. Õnneks on selle jaoks olemas trafo vitsade pingutid ning neid sai peale keeratud. Peale seda urin kadus.

Puhastust said ka esipaneelil olevad poted.

Valjukad olid iseenesest väga heas seisus. Määritud sai ainult lõdvikud silikoonõliga, et kaitsta UV kiirguse ja muude ohtude eest ning hoida neid paremas füüsilises vormis.

Kuna enamus tehnikat on mul modernsete ühenduste peal - banana plugs ja RCA'd siis uuendasin ka S70 sisendite-väljundite formaati.
Kidurate kõlariklemmidele asemele läksid banana plug'id, millel ka lihtsa juhtme ühendamise võimalus olemas.

Kuna kõlaritel on aktiivsisend duubeldatud (vasak ja parem), siis tegin ühe DIN pesa RCA'ks ning teise jätsin vanakooli DIN juhuks kui vanat tehnikat vaja külge ühendada.

Järgmises artiklis räägin välimuse taastamisest ning teen kokkuvõtte kõlaritest. Kuna üks kõlar nägi välja selline, siis tegemist oli omajagu: