Teisipäev, 19. juuli 2016

Papsi lapsepõlvekõlarite kaasajastamine

Tulevad ikka veidrad mõtted mõnikord pähe. Lugu siis selline, et 70date lõpus, kui paps veel noor ja kuumavereline oli, ostis ta oma esimesed kõlarid - nõukaaegse loovusega oli nende nimeks pandud 5AS-505(või 3AS-505). Tol ajal oli tegemist tagasihoidlikumate fullrange kõlaritega, ehk siis ühe valjuhääldiga kast, mis pidi hakkama saama kõikide sageduste esitamisega.



Juhtus aga vastuvõetamatu lugu - peale 37 aastat laitmatut töötamist lakkas üks valjuhääldi siiski häälitsemast. Kuna ettevõtet sellisel kujul enam alles pole, kellele seda ilmselget tehasepraaki kurtma minna, oli ainuke variant ise käed külge panna.


Nende kõlarite juures meeldib mulle nende paras suurus, samuti see robustselt kõrgläikega vineer ning vanakooli riidest katted.
Papsi jaoks on tegemist muidugi sentimentaalse väärtusega ja kerge südamega ta neid ära ei raatsinud visata.
Kuna kujutlusvõime hakkas päris elavalt tööle, otsustasin nendest kõlaritest väärtuslikud muusikaesitajad taas teha. Tegemist on kindlasti säästu projektiga, kuid rõhku panin pisidetailidele.
Kogusin kokku vajaliku mandi:


  • Valjuhääldiks valisin sakslaste Visaton BG17
  • Erinevateks kinnitusteks vaieldamatult mustad uputatavad sisekuuskantpoldid ning tõmbemutrid vastukaaluks.
  • Uus musta värvi akustiline riie esipaneelile, mis võiks säilitada vanakooli disaini ja suurepärane võimalus lahti saada sellest vanast aja jooksul rotistunud riidest.
Mis mulle nende kõlarite juures üldse ei meeldi on need ülemäära perforeeritud tagapaneelid, kust kõik hea heli kaduma läheb. Seega tulevad ka uued tagapaneelid, keldris ootab ilus 18mm vineer töötlust. Sellega seoses ka tihend tagapaneeli jaoks, eesmärgiga kastid helirõhukindlaks teha. Ideaalselt sobib selleks Bauhofist miski põnevam aknatihend.
Vana kõlar oli nõuka standardite järgi mõõdetud 3 või 5W(vatti, võimsusühik) ning Visaton julgeb pakkuda enda omale uhkelt 30W. Et nüüd selle pea kümnekordse võimsuse kasvu tulemusena tuba ootamatult vineeripilpaid täis ei oleks, tuli ka kasti veidi liimiga tugevdada ning igaks juhuks ka hermeetikuga üle käia (võimalikult õhukindlaks).
Tühi kastisein seestpoolt koostöös kõlariga tekitab tihti sobimatut kuminat heli sisse. Selle jaoks sobib suurepäraselt mõni pehmem materjal, ise kasutasin seekord vilti. Vildi eesmärk on summutada kasti sees tekkivaid helilaineid, mida kuulaja tajub liigse kumina näol helis.


Ja tordi peal käib ka kindlasti maasikas. Kui sa nägid mandivirna hunnikus midagi rohekat, siis tegemist on võimendiga. Mis selle projekti juures suuremat huvi tekitas oligi proovida ise aktiivkõlarid nendest teha. Kõlaritel läheb vaja ainult voolu ning näiteks nutitelefoni, aiPäädi, arvutit või mõnda muud signaalallikat, et tuba täita heliga. Tegemist on digivõimuga võimsusega 2x12W (2x15W tegelikult). Töötab 12V toite peal ning kivi on tal tõeliselt hea TA2024, mis ka heligurmaanide poolt heakskiitu saanud. Toiteplokiks sobib suvaline 12V läpaka või mõne muu seadme toide, millel võiks voolutugevus olla ca 3A(või rohkem). Võimendi on märkamatult ühe kõlari sees ning selle kõlari tagapaneelil järgmised IO pesad:

  • Vooluadapteri jaoks sisendpesa
  • Helisignaali jaoks kuldsed RCA pesad
  • Kuldsed kõlariklemmid, millega signaal võimendist ka teisele kõlarile viia.
  • Teisel kõlaril kuldsed kõlariklemmid võimendi sisendi jaoks.


Tagapaneelil on kõlarite parameetrid kirjas. Kuna need kirjad ei vastanud enam tõele, tegin oma tagasihoidliku venekeele oskusega puusalt uute parameetritega sildid.

Piltidega olin veidi tagasihoidlikum, ent väike kokkuvõtte valmimisprotsessi kohta videona täitsa saadaval. Enda poolt soovin teile mõnusaid vibratsioone.